Kiigume

Sophia kõndis lihtsalt kiikude juurde ja istus ühele, ta oli siia tulnud põhjusega, ta pidi kokku saama enda parima sõbranna Gisellega. Tüdruk lükkas endale natukene hoogu jälgides enda saapaid. Tegelikult oli päris imelik koht, kus kokku saada, kui arvestada, et tegemist oli talvega ja maad kattis lume kiht, mis neiule üldse ei meeldinud.

OT: Giselle siis, kuid võivad ka teised tulla, kui soovi.

Giselle kõndis läbi paksu lume kiikude poole, kus ta nägi Sophiat kellega ta siin kokku pidi saama. Kui neiu lõpuks kohale jõudis istus ta kiigule ning ütles Sohiale kiire "Tsau."

''Tsau ja.'' sõnas neiu vastu ning kiigutas enda ühe jalaga hoogu juurde sobrades samal ajal enda mantli taskus.

Giselle lükkas endale veidi suurema hoo sisse ning vaatas siis paksu lumekihti. "Siin on kuidagi vaikne ja igav." lausus tüdruk.

''Mida sa talvelt ikka ootad.'' sõnas neiu turtsatusega huulil õrn muie mänglemas. ''Oleks siin vaid tegelikult midagi teha.'' lisas ta nüüd pahuralt.

"Just.." ütles Giselle Sophiaga nõustudes. "Me peame endale tegevust otsima. Midagi, mis on põnev." ütles tüdruk.

''Hah, ma pigem ei ütle midagi selle kohta, mida me koos korda oleme saatnud.'' sõnas tüdruk naerust turtsatades. Nad võisid Gisellega mitte just eriti kaua teada, aga neid oli täiesti võimatu lahutada.

Giselle muigas. Tema arust olid tema ja Sophia väga sarnased ning ilmselt selle pärast oli neid võimatu lahutada. Ja pealegi sobis tüdrukutele üksteise seltskond hästi. "Oojaa."

Neiu lõpetas taskutes soramise ja ohkas, ta oli suutnud enda e-sigareti koju unustada. Asi, mis aitas tal vaikselt loobuda tavalisest suitsust. ''Parem ärme siin jamama hakka, kuigi ma tean, et varsti on meil pahandused kaelas.'' sõnas neiu endale hoogu lükates.

"Me ei pea jamamagi. Pahandused tulevad meie juurde ise ja ega ma neid minema ka ei aja." lausus Giselle naeratades Sophiale. Giselle surus käed enda taskusse ning endale imestuseks ta leidis sealt enda suitsupaki, mis sinna ununenud oli. Ta võttis paki taskust välja asetas selle enda huulte vahele, süütas selle ning pakkus siis ka Sophiale suitsu.

''Sa tead, et ma üritan maha jätta.'' sõnas neiu muigega, kuid hoolimata sellest võttis ta pakist ühe pulga ja pistis selle endale huulte vahele.

Giselle muigas ning viskas Sophiale välgumihkli eeldades, et Sophial seda ei ole. Giselle tõmbas enda suitsust ühe mahvi ning lasi siis tossupilve õhku seda ise vaikselt hajumas vaadates.

Sophia süütas enda sigari tõmmates sealt kohe ühe mahvi puhudes selle välja ja visates tulemasina tagasi oma sõbrannale.

Gisella surus enda asjad uuesti tasku põhja ning tõusis siis kiigele püsti hakates püsti olles endale hoogu tegema.

''Ma loodan, et siin kuskil politseid nurgataga ei ole, kuna kui vahele jään, siis esimene probleem kaelas.'' sõnas neiu kerge muigega ja tõmbas mürgipulgast uue mahvi.

"Saaks nalja." ütles Giselle muiates, sest tema oli ju 18 täis erinevalt Sophiast, kes asus siiski veel alaealiste rubriigis.

''Ta oleks..liiga aeglane ma arvan.'' sõnas neiu turtsatusega ja lisas taas kord endale hoogu, kuna ta kiik oli peaaegu, et seisma jäänud.

"Nojah, see on võimalik." ütles Gisella naeratades ning tõmbas enda suitsust veel paar mahvi ning viskas selle siis lume sisse tehes endale veel hoogu.

Sophia tõmbas rahulikult enda sigaretti edasi jälgides lund, kuhu olid nemad tee rajanud ja kiigu aluse ära tallanud. ''Siin võiks rohkem rahvast olla.'' sõnas ta üks hetk.

"Võiks küll jah." pomises Giselle ning hüppas siis kiigelt maha. Ta sammus enda kiigeni tagasi, lükkas kiigel oleva lume maha ning istus kiigele tagasi hakates endale vaikselt taaskord hoogu tegema.

''Aga meie oleme need kaks ebanormaalset, kes keset talve kuskil kiiguvad.'' lausus Sophia vaadates korra enda sõbranna tegemisi ja tõmmates suitsu lõpuni.

"Mnjah." lausus Giselle. Tüdruk jõllitas nüüd enda saapaid, mis teatud kohtadest lumega õrnalt kaetud olid.

Sophia ümises vaikselt ühe laulu juppi (Eminem - Monster feat. Rihanna) ja vaatas ringi. Kaugelt paistis vangla hoone ehk siis kool, see nimetus võis kõlada veidralt, aga see oli ju nii? Vangistati õpilased ilmatuks ajaks midagi õppima, mida nad tegelikult üldse teha ei tahtnud.

Giselle vaatas taevasse, mis oli kattunud ühtlaselt hallika tooniga. ilmselt oli sealt varsti lumehelbeid oodata. "See koht on maha jäetud või me oleme lihtsalt imelikud, et keset talve kiigume." pomisesin ma ning lükkasin endale taaskord hoogu.

''Me oleme imelikud..ja see ei ole vana uudis.'' turtsatas Sophia natukene ükskõiksel toonil ja tõusis kiigult püsti pühkides enda riided lumest puhtaks ja jäädes lihtsalt puu vastu toetudes seisma. Ta kiikumise tuju kadus lihtsalt.