Food!

Jayclyn astus õlgu väristades kirrel sammul McDonaldsi poole. Tegelikult ei olnud neiul alguses kavas siia sööma tulla, kuid kuna ta polnud arvestanud jaheda ilmaga, ei jäänud tal muud üle kui kiirel Mc'i uksest sisse põgeneda ning ennast veidi soojendada. Miks mitte samal ajal ka burgerit nosida.
Jay seisis pisikesse sabasse, mis leti ees oli ning jäi enda korda ootama. Kui see kätte jõudis tellis ta omale ühe Big Mac'i eine cocaga ning valis omale mugava koha, kuhu ukse avanedes jahedat õhku ei tulnud. Neidis harutas paksu salli kaelast ning eemaldas ka mantli ja asus siis isukalt oma eine kallale.

OT: Sophia

Sophia, kes oli ja ei olnud ka tohutu burgeri fänn tatsas McDonaldisse sisse nagu omasse koju, tegelikult ta tundis siin end peaaegu igal pool koduselt. Neiu kõndis leti juurde otsides enda kotist beežikat tooni rahakoti, mis sobis fantastiliselt kokku tema koti värviga ja otsides sealt vajaliku raha tellides endale ühe Big Maci ja fanta samalajal ringi vaadates üritades leida endale sobivat kohta, kus istuda. Kuna vabasi laudu ei olnud, siis otsustas ta ühe tüdruku juurde istuda, kes ei näinud välja just kõige ebasõbralikum ja lootus, et sinna istuda saab ussitas teda seest. Tal oli hetkel hea tuju ja kuna tal oli vaja siia peale vihavaenlaste ka mõned sõbrad leida, siis jäigi selle koha kasuks oodates enda burgerit ja jooki. Need käes suundus neiu laua juurde ja küsis sinna jõudes viisakalt ''Kas see koht on vaba?''

Jay oli isukalt oma burgerit nosides täielikult om mõtetesse vajunud ja ei pannud esijalgu tähelegi, et keegi laua juurde oli tulnud. Kui too neiu aga küsimuse esitas, tõstis Jay pilgu, pühkis rutakalt suunurgad kastmest puhtaks ning vastad naeratades jaatavalt. Tal ei olnud selle vastu midagi, et keegi talle seltsi otsustas pakkuda. Jayclynil oli selle üle isegi hea meel.

''Aitäh.'' sõnas neiu õrna naeratusega asetades enda ostetud toidu lauale ja istudes kahjuks küll puidust ja üsna ebamugavale toolile, kuid see ei omanud tähtsust. Ta avas enda parka luku jättes nii nagu oli. Ta ei hakanud seda seljast ära võtma, kuna ta tuli siia sööma ja siis kuhugi edasi liikuma. Neiu võttis kohe lonksu enda joogist ja vaatas korras neiut kellega ta samasse lauda oli istunud ja sõna siis ''Ma olen muidu Sophia.'' Lihtsalt tutvuse alguseks. Ta oli lihtsalt jutukas inimene ja vait olla ta ei suutnud, olgu inimene võõras või mitte.

Jayclyn rüüpas lonksu oma cocast ning jäi siis teisel pool lauda istuvat tüdrukut silmitsema. "Jayclyn olen," tutvustas ta ka ennast naeratades. Jay viis pilgu korraks aknast välja tänavale, kus kerget lund sadama oli hakanud. Neiu väristas õlgu ning pööras siis pilgu tagasi oma toidule. Jay ei sallinud väga jahedat ilma. Jah, ta armastas küll lund, kuid sellega kaasnevad miinuskraadid ei olnud just ta lemmikud. Parema meelega oleks neidis ringi tatsanud õhukeste ja mugavate suveriietega.
"Oled sa siin terve oma elu elanud?" ei suutnud Jay oma uudishimu enam tagasi hoida. Tihtipeale oli tal komme uute tuttavate käest igasuguseid küsimusi välja pinnima hakata ja nende kohta uurida. Jay'le pole kunagi võõrastega suhtlemine raskusi pakkunud.

''Ei, väga väikese osa. Sina?'' sõnas neiu võttes ampsu enda soojast burgerist mäludes selle korralikult ära ja lonksates peale oma jooki. Ta vaatas uurivalt otsa Jayclynile. Ta näis huvitav isiksus olevat, juba tema nimi oli omapärane. Enda oma oli Sophie nii paljudes kohtades kuulnud ja näinud. Tema arvates oleks ta vanemad võinud välja mõelda midagi erinevat ja huvitavamat, kuid kui selline tema nimi juba oli, siis eks las ta jääb ka selliseks. Mis temal enam parata oli?

"Paar aastakest olen siin paikne olnud koos isaga. Varem elasin Brooklynis." vastas Jayclyn. "Ma olen tegelikult rahul, et siia sattusin, kuigi pean tunnistama, et Brooklynis oli natuke huvitavam elu," muigas neidis enne kui ampsas burgerist uue suutäie. "Pole siin veel selle "õige" noorte eluga kursis,"

''Minu jaoks on siin 100% igav elu, rahvast on vähem, siis see vihavaen..no mis jaoks? Ja siis nii ta ongi.'' sõnas neiu ka sellele temale midagi sekka jätkates oma burgeri söömist ja joogi joomist jälgides rahvast, kes nende ümber istus. No olgu, siit vaadates ei tundunud vähe, aga kui nüüd mõelda, siis paljud neist äkki inimesed olid? Nemad ei olnud just eriti huvitavad tegelased.

"Nii et tiksudki vaikselt Mac'is burgerite seltsis jah?" muigas Jayclyn kergelt. Ta oli lõpus oma burgeriga ühele poole saanud ning alustas friikatega, kõhus oli veel piisavalt ruumi, et eine korralikult lõpetada. Jay isu oli nagunii peaaegu lõputu.
"Ega ma ei teagi, mis siin võimalik teha on ja palju siin üldse hakkajaid noori on, kes midagi viitsikd korraldada. Viimased aastad olen olnud issi pideva jälgimise all, et tema pisike tütreke midagi sitta korda ei saadaks ja korralikuks lapsekeseks ümber kasvaks," seletas Jay kerge sarkasminoodiga. Oli ta ju siia tegelikult sattunud oma varasema käitumise ja läbutsemise pärast Brooklynis.

''Peab aus olema, et nii jah tiksubki elu siin burgerite seltsis.'' sõnas neiu kerge muigega. ''Ja tead, sinu elu pole midagi veel selle kõrval, mis minu omas toimunud on ja mida olen korda suutnud saata.'' lisas ta sama muie näos, kuid see oli juba nii. Ainuke, kes kogu tema elulugu ja tegemisi teadis oli tema parim sõbranna Giselle ning ega Sophia tegemistest võis terve romaani maha kirjutada. Noor neiu, aga pahandusi on olnud rohkem, kui mõnel 40.aastasel..vist?

"Siis peab midagi ette võtma, et põnevamaks elu muuta!" ütles Jay kavalalt. Peod ja seiklused olid talle vägagi tuttavad. Jay oligi juba liiga kaua sellistest asjadest eemal olnud, tänu isale, kes teda kullipilguga alati valvas. Aga nüüd oli neiu mõõt täis saanud ja mässav hing hakkas puurist taaskord väljapääsu otsima. Järjekordne friikas leidis oma teekonna suhu ning selle suutäie alla neelanud ragistas Jayclyn ajusid. "Palju sa siin inimesi tead? Võiks mingi istumise korraldada või miskit. Kopp ees sellest niisama passimisest," tegi ta ettepaneku ja jäi siis Sophia reaktsiooni ootama.

''Vähe, ma ei ole just inimene, kellele kargad kaela ja kohe sõber oled..oleneb siiski minu tujust.'' kergitas neiu õrnalt kulmu, kuid mõeldes, et tegelikult oli võimalik vabalt salajaste liinide kaudu levitada jutt nii paljudeni, kui võimalik ja siis midagi lahedamat korraldada. Vähemalt hetkel oli selleks tal meeletu tuju. ''Kuid ma arvan, et salajaste liinide pidi jõuab see jutt lõpuks iga selle linna asukani, kui jätta välja õpetajad, üle muretsevad vanemad ja lihtsalt isikud, kes sellest midagi teadma ei pea.'' sõnas neiu õrnalt õlgu kehitades lõpetades lõpuks oma burgeri ja võttes lonksu enda natukesest joogist, mis veel alles oli.

Kuuldes Sophia öeldud sõnu lõid Jay silmad särama ja ta noogutas kuuldu peale. Seega on varsti oodata pidu, mida Jay kohe kindlasti maha magada ei kavatse. Neidis tegi lõpu oma friikatele ning lonksas nüüd ainult cocat. Ta vajus hetkeks mõttese ning küsis siis: "Kuule, tead sa midagi sellest Devil's palace'i erinevate poolte vaenust?" Ta oli kuulnud, et east ja west ei saanud omavahel läbi, kuid ühesti põhjusest, miks see nii oli polnud Jayl õrna aimugi. Pealegi polnud ta mitte kunagi ühegi west Rawenclawlasega kokku puutunud.

''Mitte väga, olen midagi kuulnud, et kunagi olid sõjad ja siis tulid mängu nõiad, aga nii otseselt..ma ei tea.'' sõnas Sophia õlgu kehitades ja siis enda joogilegi otsa peale tehes ja viis aknast pilgu välja, kust tihedat lund oli hakanud sadama. Hetkel tuju siit soojast kohast lahkuda tuju ei olnud, seega neiu tõmbas enda telefoni taskust ja läks interneti ehk on mingi lootus sellele, et Giselle on facebookis ja tal on võimalus temaga rääkida ideest, mis tal peaaegu, et võhivõõraga tulnud oli.

"Ja sa tahad öelda, et sellest ammusest ajast ei saa siiamaani east ja west omavahel läbi?" uudishimutses neidis edasi. Tema jaoks tundus see veider, kuid samas, arvestades rasside erinevusi oli asi siiski normaalne. Jay lihtsalt oli terve oma elu elanud tavaliste inimeste seas ja sellepärast ei teadnud ta rassidevahelistest läbisaamistest just kõige rohkem. Samas, olgu mis oli, ega palju ju muuta ei saa. Jay luristas läbi kõrre viimase coca tilga ning jälgis tänaval toimuvat.

''Ju vist.'' sõnas neiu, ega ta ei teadnud ka seda ajaloo värki. Ta ei olnud uurinud ja ei viitsinud ka uurida. Ta oli puutunud väljaspool seda saart kokku mõne nende nii öelda vastasega ja ei ütleks küll, et nad nii ebameeldivad isiksused oleksid olnud. Sophia mõtiskles hetke ja siis talle torkas midagi pähe. Kui nad tahavad korraldada pidu, siis peab seal olema ka alkohol, aga Ameerika seaduste järgi nemad seda ju ei saa, vähemalt ta arvas, et Jayclyn on noorem, kui 21.aastat. ''Tead, seda, et kui me pidu tahame, siis on vaja ilmselt ka alkoholi, aga ma vähemalt arvan, et meist kumbki ei ole piisavalt vana, et seda kuidagi kätte saada. Lisaks on ka pinda vaja.'' sõnas ta.

Jah muidugi, alkohol. Alles nüüd meenus Jayclynile, et ta ei teadnud siin ju põhimõtteiliset mitte kedagi, erinevalt Brooklynist, kus täisealised sõbrad kõige selle pärast muretsesid. Ja pinna peale ei olnud ta ka varem mõelnud. "Ee, jamh, ma olen 17 alles," krimpsutas Jay nina. Neiu oleks väga tahtnud juba täisealine olla, kuid sinna oli veel paar aastat aega. "Võibolla saab kuidagi kokku leppida, et igaüks võtab mingid joogid ja värgid kaasa?" pakkus ta välja variandi, mis esimesena pähe lõi. Kindlasti leidus siin ka täisealisi, kes alkoholiga varustamise enda peale võtaks. Samasei pakkunud Jay'le mingit pinget ka isa alkoholikapi rüüstamine, kui midagi muud üle ei peaksjääma." Pinna pärast ei peaks vast niiväga muretsema, mingeid kõrvailisi paiku leidub kindlasti igal pool."

''Mm, ehk isegi leiab mõne isiku, kes raatsib osta. Kellel vähemalt on võlts dokument, mis küll on keelatud, aga ikkagi eksisteerib neid, kellel need olemas on.'' sõnas Sophia süvenedes siis edasi mõtetes pigem selle koha teemale. Ta üritas endale meelde tuletada mõnda kohta, kus saaks teha hea peo, kuid samas oli talvine aeg. Äkki meenus talle suht mahajäetud maja, mis siin saarel oli, kuid seal võis päris jahe olla, kas see oli ikka hea idee?

"Olgu. Aga oskad sa mõnda place'i välja pakkuda, kus saaks möllu panna natuke?" Nii palju kui Jayclyn ise oli DP's ringi liikunud ei olnud talle küll midagi silma jäänud. Ehk on asustusest eemal kusagil mingi kohake. Muidugi raskendas koha leidmist ka praegune lumi ja külm ilm. Suvel oleks sobiva koha leidmine läinud palju lihtsamalt.

''Mõnda ma isegi tean, aga talvel, pisut jahe on seal ikka midagi korraldada.'' sõnas neiu veel mõttes olles ja aknast välja vaadates, kus inimesed liikusid, muidugi mitte kõik ei olnud inimesed, aga siiski suurem osa. ''Suvel või kevadel oleks palju lihtsam ikka.'' ohkas Sophia viies pilgu nüüd enda vastas istuvale Jayle.

Jay vajus uuesti mõttesse. Peo idee oli ju tegelikult hea ja kohe kuidagi ei oleks tahtnud seda peast visata. Mõte keerles veel pikalt neiu peas enne kui ta kergelt muigamas hakkas. Muidugi ei olnud talle pähe tulnud mõte ideaalne ja kindlasti lonkas see igat pidi, kuid samas oli see ju üheks teostatavaks võimaluseks. "No, põhimõtteliselt, kui me leiaksime mingi väikesegi varjualuse või tuuletõkke, siis oleks juba hästi. Ma olen alati tahtnud talvisest lõkkeõhtust osa võtta," muigas neiu kui oma pähe tekkinud mõtte valjult ette kandis. Uued ja veidike ekstreemsed olukorrad olid just need, mis Jayle millegipärast väga meeldisid.

''Mulle meeldib see idee, aga..ma ei taha näha teiste nägusi, kui seda teada saavad, kuidas me seda korraldame ja kus.'' lausus Sophia muie huultel mänglemas. Talle meeldis idee ja loomulikult ta lootis, et see meeldib ka teistele ning kui selle idee ringi laseb liikuma, siis tulijaid ikka oleks, kas või mõned.

"Nojah, ega me vist enne ei saagi teada kui jutud liikuma laseme ja asi korraldatud on" muigas Jayclyn mõtte peale, kuidas nad lõpuks kahekesi seal lõkke ääres lõpetavad ja lounivad.
"Minu arust oleks idee ju päris hea," naeratas ta Sophiale. "Kui meil mingi tuuletõke oleks, ei tohiks lõkke ääres küll külm hakata.
Jah, ja just tema, Jayclyn Ross, inimene kes kogu hingest vihkab külma, pakkus välja idee talvel väljas lõkkeõhtu korraldada. Selle mõtte peale vajus neiu suu taaskord muigele.

''Otseselt lumes nagu ei taha, seega äkki sobib selle maja katus?'' pakkus Sophia ideid juurde, asi pidi ikka korralikult korraldatud enne, kui nad midagi tõsisemat liikvele lasevad. Neiu refreshis enda facebooki lootes, et sõbranna tuleb sisse, et saaks uurida, kas tema teab kedagi, kes saaks alkoholi muretseda ja rääkida ka talle ideest, kuid ei. Teda ei olnud veel sees.

Giselle oli mingitel teadmatutel põhjustel otsinud varju mcdonald'sis. Ta otsustas veeta siin veidi aega sest nii kui nii kavatses lume sadu jätkuda. Ta sammus leti äärde järjekorda ning võttis enda kindad käest ära. Giselle tellis endale friikartulid ja coca ning vaatas siis kiire pilguga üle laudade. Ta tabas ühes kohas istumas Sophia mingi võõra tüdrukuga ning sammus sinna poole. Giselle seadis enda asjad lauale, tundis ennast veidi kodusemalt ning vaatas siis mõlemale tüdrukule naeratades otsa. "Tere." Muigas ta.